Uudishimu, põnevus, ootus, tegutsemisvalmidus, aitamistahe.
Sellised märksõnad iseloomustasid minu hingeseisundit, kui astusin Tartu Hooldekodu uksest sisse.
Lootsime, et alustuseks tutvustatakse meile maja ja osakondi, viiakse kurssi olulisemate nõuete ning ka ohtudega (nagu hiljem selgus), kuid selle asemel komplekteeriti meid osakondadesse, anti kummikindad kätte ning saadeti tegudele.
Sattusime Margega kõige raskemate klientidega osakonda - A I, kus kõik mehed ning 97% neist liikumisvõimetud. Tundus, et väga oodatud me hooldajate poolt sinna ei olnud.. anti kenasti mõista, et neile meeldib teha asju segamatult ning rahulikult :)..
Meie esimeseks ülesandeks sai voodipesude vahetus, seejärel abistasime toitlustamisel, mõõtsime vererõhku.
Päeva lõpuks olin väga väsinud ning valdasid segased tunded seoses meie, kui praktikantide vajalikkusest antud osakonnas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar